Home » All About Poultry » Village Poultry » Zulu – Izinkukhu Zasemakhaya – Indlela Elula Yokufuywa Kwezinkukhu Zasemakhaya Eningizimu Africa (Trans. Qeda Nyoka)
Inhloso enkulu yalencwadi ukusiza abantu basemakhaya abanezinkukhu ezincane ngesibalo futhi abangakwazi ukuthola izeluleko kalula ukwenyusa umkhiqizo wenyama namaqanda ngezinkukhu zabo. Lokhu kunikeza umsoco oyisakhamzimba odingwa izingane ukuze zikhule futhi ukhulise nemiqondo yazo ukuze zikwazi ukufunda kalula futhi zikhule ziqinile. Kubaluleke kakhulu futhi ukuthi omama abancelisayo babe nomsoco oyisakhamzimba owanele futhi osezingeni eliphezulu, njengalowo otholakala emaqandeni nasenyameni yenkukhu. Ukudla okunomsoco onezakhamzimba kuyisidingo somzimba ophile kahle.
Lencwajana yakhelwe ukwenyusa umkhiqizo wezinkukhu zasekhaya ezizifunelayo ukudla futhi ezingagadwa, ngokusebenzisa izinto ezitholakala kalula, kanye nezindlela ezilula zokuzinakekela. Omama ikakhulukazi abazinakekelayo izinkukhu ngoba bayakwazi ukubaluleka kwamaqanda nenyama yenkukhu ekudleni okuhle nokunempilo, kubo nasezinganeni zabo. Ukufuya izinkukhu kungakwenza ukuthi uthole enye imali eyinzuzo ngaphezulu. Izinkukhu zasemakhaya nezinkukhu esezindala zibiza imali enhle kabi emakhaya aseSouth Africa kanti kulula nokudayisela omakhelwane amaqanda.
ukushintshashintsha kwesimo sezulu kodwa ingangenisi umoya obandayo. Kufanele kubekhona imigoqo yokugibela, ngoba izikhukhukazi ziyathanda ukulala kulemigoqo kunokuthi zilale phansi.
kwayisishiyagalombili (8) ukuze iwachamisele. Izinkukhu zikwazi ukunakekela ngokuphumelela amatshwele ambalwa. Amaqanda kufanele aphume kulezo ezizalela amaqanda amaningi noma kulezo ezikhiqiza amachwane akhula ngokushesha ezikhethelwe ukukhiqiza inyama (buka u1 & 2 ngenhla).
Lokhu kuqukethe ama-mineral abalulekile, anjenge calcium, ukuze izinkukhu zihlale ziphilile.
Ngifisa ukubonga kulaba abalandelayo ngokuhumusha lencwajana ngokwezilimi ezilandelayo: uKobie du Preez – isiBhunu; Tebo Magolego – isiSuthu; Joyce Mafu – isiXhosa; Qeda Nyoka – isiZulu kanye noEdward Nesamvumi – isiVenda. Ngibonga ku-Funda Zulu ngosizo lwakhe ekuhumusheni kwesiZulu. Ngibonga nakulaba: Ed Wethli, Stephen Slippers no-Nesamvumi ngemibono yabo eyakhaya.
Ngibonga ikhono lomdwebo-mifanekiso eyenziwe ngobunono uSusan Powell kanye nezeluleko zakhe. Ngibonge futhi uSusan kanye noKathy Kamarinos ngokuthayipha baphinde bahlanganise zonke izigaba zalencwajana.
Lencwajana ixhaswe ngaphansi kwomsebenzi wama-Australians obizwa ngokuthi ‘Umsebenzi wokuxhumana’ ophethwe ngabe – International Development Program, yaseCanberra e-Australia kanye nabe – International Union of Nutritional Science. Ngibonga kakhulu ngoxhaso lwabo lwezezimali.
D.J. FARRELL
The University of Queensland
April, 2000
PoultryHub Australia
CJ Hawkins Homestead, University of New England, Armidale NSW 2351
The Poultry Hub Australia profoundly acknowledges and respects that its foundations, both people and facilities, are established on land rich in the history and traditions of the world’s oldest living culture. PHA values and respects Indigenous knowledge, understanding its importance in our shared history. We acknowledge the strength, resilience, and contributions of the Aboriginal community, we pay our tributes to the Aboriginal Elders – those who guided us in the past, those who lead us today, and those who will enlighten our paths in the future.